Ahju valiku juhend
Sisukord
1. Milline Bullerjan mulle sobib?
2. Kuhu ahi paigaldada?
3. Korsten ja suitsutoru
4. Ahju esmakordne kütmine
5. Milliseid küttepuid kasutada?
6. Kuidas Bullerjani kütta?
7. Tuleohutus
8. Kui ahi ajab suitsu sisse
9. Ahju hooldus
10. Millal küsida spetsialistilt abi
1. Milline Bullerjan mulle sobib?
Õige ahju valimine algab ruumist, mida soovid kütta. Bullerjan tüüpi ahju valikul ei piisa ainult põrandapinna mõõtmisest. Oluline on teada ka ruumi kõrgust ja seega kogu köetava ruumi mahtu.
Arvuta ruumi maht
Ruumi mahu saad teada lihtsa arvutusega:
pikkus × laius × kõrgus = ruumi maht kuupmeetrites (m³)
Näiteks kui ruum on 10 meetrit pikk, 10 meetrit lai ja 2,5 meetrit kõrge:
10 × 10 × 2,5 = 250 m³
Seega on selle ruumi maht 250 m³.
Miks ei piisa ainult ruutmeetritest?
Sama põrandapinnaga ruumid võivad olla väga erineva suurusega. Näiteks 100 m² ruum võib olla 2 meetri kõrguse laega või 3 meetri kõrguse laega. Esimesel juhul on ruumi maht 200 m³ ja teisel juhul juba 300 m³.
Seetõttu tuleb ahju valimisel arvestada kuupmeetritega, mitte ainult ruutmeetritega.
Arvesta ka hoone soojustusega
Ruumi suurus on ainult üks osa ahju valikust. Oluline on ka see, kui hästi hoone sooja hoiab.
Hästi soojustatud hoones on soojakadu väiksem. Halvasti soojustatud hoones võib aga sama ruumi kütmiseks vaja minna rohkem soojust, sest soojus liigub kiiremini läbi seinte, lagede, akende ja uste välja.
Suuremad soojakaod võivad olla näiteks halvasti soojustatud majades, garaažides, töökodades, suure akna või uksepinnaga ruumides, ladudes ja kasvuhoonetes.
Sellistes ruumides tuleb ahju valikul arvestada suurema võimsusvaruga.
Liiga väikest ahju ei tasu valida
Kui ahi on köetava ruumi jaoks liiga väike, võib külmade ilmadega olla keeruline saavutada soovitud toatemperatuuri. Ahi võib vajada pidevalt intensiivsemat kütmist, kuid sellest hoolimata ei pruugi soojust piisavalt jätkuda.
Seetõttu on oluline valida ahi, mille võimsus sobib ruumi suuruse, hoone soojustuse ja kasutuskohaga.
Kui sa ei ole kindel, milline ahi sinu ruumi jaoks sobib, kasuta meie ahju valiku kalkulaatorit. Kalkulaator aitab arvestada ruumi mõõtmete ja kasutuskohaga ning annab soovituse sobiva mudeli kohta.
2. Kuhu ahi paigaldada?
Ahju asukoht tuleb enne paigaldamist hoolikalt läbi mõelda. Õigesti valitud koht muudab ahju kasutamise mugavamaks ning aitab vähendada tuleohutusega seotud riske.
Paigalda ahi sobivale aluspinnale
Ahi peab paiknema stabiilsel ja kuumusele sobival aluspinnal. Ahju alla ja selle vahetusse ümbrusesse ei tohi jääda materjale, mis võivad kuumuse mõjul süttida või kahjustuda.
Kui ahi paigaldatakse puitpõrandale või mõnele muule põlevast materjalist põrandale, tuleb kasutada selleks sobivat tulekindlat lahendust.
Hoia ahju ümbrus vaba
Ahju ümber peab jääma piisavalt vaba ruumi. Ahju läheduses ei tohi hoida kergesti süttivaid materjale, küttepuid, pappi, tekstiile ega muid esemeid, mis võivad kuumuse või sädemete mõjul süttida.
Samuti peab ahju ees olema piisavalt ruumi, et ahju ust oleks mugav ja ohutu avada ning puid lisada.
Arvesta seinte ja teiste pindadega
Ahju asukoha valimisel tuleb arvestada ka läheduses olevate seinte, lagede, mööbli ja muude pindadega. Eriti oluline on see puithoonetes ja ruumides, kus seinad või muud konstruktsioonid on valmistatud põlevatest materjalidest.
Ahju ja põlevate konstruktsioonide vahel peavad olema nõuetekohased ohutusvahemaad. Vajadusel tuleb kasutada sobivat kuumakaitset.
Mõtle asukoht läbi koos korstnaga
Ahju asukohta ei tasu valida ainult selle järgi, kuhu ahi ruumis kõige paremini ära mahub. Arvestada tuleb kohe ka korstna asukoha ja suitsutoru lahendusega.
Hea paigalduskoht võimaldab suitsutorul liikuda korstnani võimalikult mõistlikult ning aitab vältida liigseid horisontaalseid lõike ja keerulisi läbiviike.
Kui ahju paigaldamisel tekib kahtlus, kas valitud koht on ohutu või kas vajalikud vahekaugused on piisavad, tasub enne paigaldamist küsida nõu spetsialistilt.
3. Korsten ja suitsutoru
Bullerjan tüüpi ahi vajab korralikult toimimiseks sobivat korstent. Korstna ülesanne ei ole ainult suitsugaase hoonest välja juhtida. Õigesti lahendatud korsten tagab ka vajaliku tõmbe, et ahi saaks normaalselt töötada.
Korstna lahendus tuleb läbi mõelda juba enne ahju paigaldamist.
Korstna läbimõõt peab sobima ahjuga
Korstna läbimõõt peab vastama konkreetse ahju nõuetele. Liiga väikese läbimõõduga korsten võib põhjustada ebapiisavat tõmmet ning ahi võib hakata halvasti põlema või suitsu ruumi ajama.
Samuti ei ole mõistlik valida korstent ainult selle järgi, mis parasjagu olemas on. Enne paigaldamist tuleb kontrollida konkreetse ahjumudeli nõudeid.
Korsten peab olema piisava kõrgusega
Korstna kõrgus mõjutab otseselt tõmmet. Liiga madal või valesti paigutatud korsten ei pruugi tekitada piisavat tõmmet ning ahju töö võib muutuda ebastabiilseks.
Korstna kõrguse määramisel tuleb arvestada ka hoone katuse, katuseharja ja teiste läheduses olevate ehitistega.
Väldi pikki horisontaalseid lõike
Suitsutoru peaks liikuma korstna suunas võimalikult otse ja tõusvalt. Liiga pikk horisontaalne torulõik vähendab tõmmet ning võib suurendada suitsu ja tahma kogunemist.
Mida rohkem on suitsuteel ebavajalikke pöördeid ja horisontaalseid lõike, seda keerulisem on suitsugaasidel korstnasse liikuda.
Korstna läbiviigud vajavad erilist tähelepanu
Kui suitsutoru või korsten läbib seina, lage või katust, tuleb kasutada selleks sobivat ja tuleohutut lahendust.
Eriti oluline on see puitkonstruktsioonidega hoonetes, kus korstna ja kuumade suitsugaasidega kokkupuutuvad pinnad võivad põhjustada tuleohu.
Läbiviike ei tohi lahendada lihtsalt nii, et kuum suitsutoru viiakse võimalikult lähedalt läbi põleva konstruktsiooni. Selleks on olemas spetsiaalsed läbiviigud ja tuleohutusnõuetele vastavad lahendused.
Kontrolli tõmmet
Korralik tõmme on ahju normaalse töö jaoks oluline. Kui ahi ei põle korralikult, ajab suitsu sisse või põlemine on ebastabiilne, võib üheks põhjuseks olla probleem korstnas või õhu juurdevoolus.
Korstna ja ahju paigaldamisel tuleb seetõttu vaadata kogu süsteemi tervikuna. Ahi, suitsutoru, korsten ja ruumi õhu juurdevool peavad omavahel sobima.
Kui korstna sobivuses või paigalduses tekib kahtlus, tasub enne ahju kasutamist küsida nõu pädevalt spetsialistilt.
4. Ahju esmakordne kütmine
Enne esimest kütmist veendu, et ahi ja korsten on õigesti paigaldatud ning kõik vajalikud tuleohutusnõuded on täidetud.
Uue ahju esmakordsel kütmisel võib tekkida tavapärasest rohkem lõhna ja vähesel määral suitsu. Selle põhjuseks võib olla ahju värvkatte ja teiste valmistamisel kasutatud materjalide esmakordne kuumenemine. Seetõttu on esimestel kütmiskordadel oluline ruumi korralikult tuulutada.
Enne tule süütamist
Kontrolli, et ahju ümbrus oleks vaba ning ahju läheduses ei oleks kergesti süttivaid materjale.
Veendu, et suitsutoru ja korsten on ühendatud õigesti ning ahju uks ja teised reguleerimisvõimalused toimivad korralikult.
Kasuta kuivi küttepuid ning ära täida ahju esimesel kütmisel kohe maksimaalse koguse puudega.
Esimene kütmine
Esimesel korral küta ahju rahulikult ja mõõdukalt. Eesmärk on lasta ahjul järk-järgult soojeneda ning värvkattel kuumusega kohaneda.
Esimestel kütmiskordadel võib ruumis olla märgatav värvilõhn. See väheneb ahju kasutamise käigus.
Kui võimalik, hoia esimese kütmise ajal ruum hästi ventileerituna.
Mida esimesel kütmisel vältida?
Ära küta uut ahju kohe maksimaalse intensiivsusega.
Ära kasuta märgi küttepuid.
Ära jäta töötavat ahju järelevalveta.
Ära paiguta ahju lähedusse esemeid, mis võivad kuumuse mõjul süttida.
Kui esimese kütmise ajal tekib tugev suits, ebatavaline lõhn või muu probleem, lõpeta kütmine ja selgita enne jätkamist välja selle põhjus.
5. Milliseid küttepuid kasutada?
Bullerjan tüüpi ahjus kasuta kuivi küttepuid. Küttepuude kuivus mõjutab otseselt seda, kui hästi puud põlevad ja kui palju soojust ahi annab.
Kasuta kuivi küttepuid
Märjad või värskelt raiutud puud sisaldavad palju vett. Põlemisel kulub suur osa energiast puidus oleva vee aurustamiseks ning selle tõttu põlevad puud kehvemini ja annavad vähem soojust.
Liiga niisked küttepuud võivad põhjustada ka suuremat suitsu ja tahma teket ning muuta ahju töö ebaühtlasemaks.
Seetõttu kasuta ahjus võimalikult kuivi ja korralikult kuivanud küttepuid.
Puude suurus ja pikkus
Küttepuude pikkus peab sobima konkreetse ahjumudeliga.
Kasutatava puidu maksimaalne pikkus on toodud konkreetse ahjumudeli tehnilistes andmetes.
Mida ahjus põletada ei tohi?
Ahjus tuleb põletada ainult selleks sobivaid kuivi küttepuid.
Ahjus ei tohi põletada prügi, plastikut, kummimaterjale, värvitud või immutatud puitu ega muid materjale, mis ei ole mõeldud kütmiseks.
Sobimatu materjali põletamine võib kahjustada ahju ja korstent ning tekitada ohtlikke suitsugaase.
Ära kasuta süüteks sobimatuid vedelikke
Tule süütamisel ei tohi kasutada bensiini, diislikütust, lahusteid ega muid kergestisüttivaid vedelikke.
Tuli tuleb süüdata selleks sobivate süütevahenditega ja ohutult.
6. Kuidas Bullerjani kütta?
Bullerjan tüüpi ahi töötab kõige paremini siis, kui põlemine on ühtlane ja ahju ei köeta pidevalt liiga tugevalt. Õige kütmisega saab ahi anda palju soojust, samal ajal vähendades liigset suitsu ja tahma teket.
Tule süütamine
Aseta ahju kuivad küttepuud nii, et õhk pääseks puude vahele liikuma. Tule süütamiseks kasuta selleks sobivaid süütevahendeid.
Pärast tule süütamist lase puudel rahulikult põlema hakata. Ära sulge õhu juurdevoolu liiga vara, sest tuli vajab korralikuks süttimiseks piisavalt õhku.
Lase ahjul rahulikult soojeneda
Kui tuli on korralikult süttinud, reguleeri õhu juurdevoolu vastavalt ahju kasutusjuhendile.
Eesmärk ei ole saada võimalikult suurt leeki, vaid saavutada ühtlane põlemine. Liiga tugev tuli ei tähenda automaatselt paremat kütmist.
Ahju kasutamisel jälgi, et leegid ja põlemine oleksid stabiilsed ning ahi ei töötaks pidevalt liigse intensiivsusega.
Puude lisamine
Lisa uusi kuivi küttepuid vastavalt vajadusele. Ära täida ahju korraga rohkem, kui konkreetse ahju kasutusjuhend lubab.
Ava uks ettevaatlikult. Kui ahjus on tugev põlemine, võib ukse kiire avamine põhjustada leegi järsu suurenemise.
Lisa puud ning sulge uks korralikult.
Kui soovid pikemat põlemisaega
Pikema põlemisaja saavutamiseks ei ole õige lahendus ahju lihtsalt täiesti kinni keerata.
Kui õhku on liiga vähe, võib põlemine muutuda liiga aeglaseks ja suitsuseks. Selle tagajärjel võib suureneda tahma ja põlemisjääkide teke ning ahi ei pruugi töötada nii nagu ette nähtud.
Õhu reguleerimisel lähtu konkreetse ahju kasutusjuhendist.
Kuidas aru saada, et ahi töötab normaalselt?
Normaalselt töötava ahju põlemine on ühtlane. Suits ei tohiks tavapärase töötamise ajal ruumi tungida ning korstnast väljuv suits ei tohiks olla pidevalt väga tume ja tihe.
Kui ahi hakkab tugevalt suitsema, põlemine muutub ebastabiilseks või ahi kuumeneb ebatavaliselt kiiresti, vähenda kütmist ja selgita välja probleemi põhjus.
Kui probleem kordub või sa ei ole kindel, kuidas ahju õigesti reguleerida, küsi nõu spetsialistilt.
Ära jäta töötavat ahju järelevalveta
Töötavat ahju tuleb kasutada vastutustundlikult. Ära jäta põlevat ahju pikaks ajaks järelevalveta ning veendu enne ruumist lahkumist, et ahi on ohutus seisukorras.
Ahju kasutamisel järgi alati konkreetse ahjumudeli kasutusjuhendit. Kasutusjuhend võib sisaldada täpsemaid juhiseid puude koguse, õhu reguleerimise ja ahju töörežiimi kohta.
7. Tuleohutus
Bullerjan tüüpi ahi on võimas kütteseade ning selle kasutamisel tuleb tuleohutusele pöörata erilist tähelepanu. Enamik ohutusreegleid on lihtsad, kuid neid tuleb järgida iga kord.
Hoia ahju ümbrus vaba
Ahju läheduses ei tohi hoida kergesti süttivaid materjale. Küttepuid, pappi, tekstiile, mööblit ja muid põlevaid esemeid tuleb hoida ahjust ning suitsutorust ohutus kauguses.
Samuti peab ahju ees olema piisavalt vaba ruumi, et ust saaks ohutult avada ja puid lisada.
Ära jäta töötavat ahju järelevalveta
Kütmise ajal peab ahju tööd kontrollima. Sama kehtib ka vahetult pärast kütmise lõpetamist. Eesti tuleohutuse seadus näeb ette, et kütmise ajal ja vahetult pärast kütmise lõpetamist peab olema tagatud tuleohu vältimiseks vajalik kontroll.
Seetõttu ei ole mõistlik kütta ahju ja seejärel lihtsalt kodust lahkuda.
Kasuta ainult sobivaid küttepuid
Ahjus tohib põletada selleks sobivaid kuivi küttepuid. Prügi, plastikut, kummimaterjale, värvitud või immutatud puitu ning muid sobimatuid materjale ei tohi ahjus põletada.
Samuti ei tohi tule süütamiseks kasutada bensiini, diislikütust, lahusteid ega muid kergestisüttivaid vedelikke. Põlevvedeliku kasutamine ahju koldes tule süütamiseks on Eestis keelatud.
Hoia küttepuud ahjust ohutus kauguses
Ära ladusta suurt kogust küttepuid otse ahju kõrvale. Ahju ja kuuma suitsutoru läheduses olevad põlevad materjalid võivad kuumeneda ning tekitada tuleohu.
Too ahju juurde ainult vajalik kogus puid ning hoia ülejäänud küttepuud selleks sobivas kohas.
Paigalda suitsuandur ja vingugaasiandur
Küttega hoones peab olema toimiv tulekahju avastamise lahendus. Tahkekütusel töötava küttesüsteemiga hoones, hoone osas või korteris peab olema vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur, järgides anduri tootja juhiseid.
Vingugaas on eriti ohtlik selle tõttu, et inimene ei näe ega tunne seda lõhna järgi. Seetõttu ei tohi vingugaasianduri olemasolu pidada lihtsalt lisavarustuseks.
Ära blokeeri evakuatsiooniteed
Ahju, küttepuude või muude esemete paigutus ei tohi takistada ruumist väljumist. Tulekahju korral peab olema võimalik hoonest kiiresti ja ohutult välja pääseda.
Puhasta küttesüsteemi regulaarselt
Ahju, korstent ja ühendustorusid tuleb puhastada vastavalt vajadusele ning vähemalt nii sageli, nagu konkreetse küttesüsteemi dokumentatsioon ette näeb. Kui dokumentatsioonis puhastamise sagedust ei ole määratud, tuleb kasutusel olevat küttesüsteemi puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab olema piisav, et vältida tahmapõlengu ohtu.
Korstnapühkija hindab puhastamise käigus küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja ohutust.
Kui tekib korstnapõleng
Kui kahtlustad korstnas tahmapõlengut, ära ava ahjuust ega lisa puid. Helista kohe hädaabinumbrile 112 ja järgi päästetöötaja juhiseid.
Korstnas põlev tahm võib põhjustada väga kõrge temperatuuri ning tulekahju levimise hoone konstruktsioonidesse.
Kui märkad midagi ebatavalist
Lõpeta kütmine ja selgita probleemi põhjus välja, kui märkad näiteks suitsu või kuumuse jõudmist kohta, kus seda ei tohiks olla, pragusid küttesüsteemis, ebatavalist lõhna, väga tugevat põlemist või muid märke, mis tekitavad kahtluse ahju või korstna ohutuses.
Kui sa ei ole kindel, kas küttesüsteem on ohutu, ära jätka selle kasutamist enne, kui probleem on kontrollitud.
Tuleohutuse puhul on parem probleem lahendada enne järgmist kütmist, mitte pärast seda.
8. Kui ahi ajab suitsu sisse
Korralikult töötav ahi ei tohiks suitsu ruumi ajada. Kui suits tuleb ahjust või ühenduskohast ruumi, tuleb kütmine peatada ja selgitada välja põhjus.
Suitsu sisseajamisel võib olla mitu põhjust. Kõige sagedamini on probleem seotud korstna tõmbe, õhu juurdevoolu, suitsutoru või ahju kasutamisega.
Kontrolli, kas korstnas on piisav tõmme
Korstna ülesanne on suitsugaasid ahjust välja juhtida. Kui tõmme on liiga nõrk, ei liigu suits piisavalt kiiresti korstnasse ja võib hakata ruumi tagasi tulema.
Nõrk tõmme võib olla seotud näiteks liiga külma korstnaga, sobimatu korstna lahendusega, ebapiisava korstna kõrgusega või suitsutee takistusega.
Kontrolli õhu juurdevoolu
Ahi vajab põlemiseks piisavalt õhku. Kui ruum on väga hästi suletud või samal ajal töötab mõni teine seade, mis tõmbab ruumist õhku välja, võib ahju töö häiruda.
Kui õhku ei ole piisavalt, võib põlemine muutuda nõrgaks ning suitsu võib hakata rohkem tekkima.
Kontrolli suitsutoru ja ühendusi
Vaata üle, kas suitsutoru ühendused on korras ning kas suitsuteel ei ole nähtavaid takistusi.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas suitsutoru on liiga pikk või sisaldab liiga palju pöördeid. Mida keerulisem on suitsugaaside liikumine, seda suurem võib olla tõmbeprobleemi oht.
Külm korsten võib alguses tõmmata halvasti
Külma ilmaga võib külm korsten alguses tõmmata nõrgemalt. Sellisel juhul võib tule süütamisel kuluda aega, enne kui korsten soojeneb ja tõmme paraneb.
Tuld ei tohi selle tõttu hakata jõuga suuremaks tegema ega kasutada süütamiseks kergestisüttivaid vedelikke.
Kui suitsu tuleb tuppa ka pärast soojenemist
Kui ahi ajab suitsu sisse ka pärast korstna soojenemist ja normaalse põlemise saavutamist, ei tohiks probleemi lihtsalt kasutamisega edasi proovida lahendada.
Sellisel juhul võib probleem olla korstnas, suitsutorus, õhu juurdevoolus või ahju paigalduses.
Lõpeta kütmine ning lase küttesüsteem üle kontrollida.
Millal tuleb kindlasti abi küsida?
Abi tasub küsida siis, kui suitsu sisseajamine kordub, tõmme on pidevalt nõrk, korstna või suitsutoru lahendus ei ole selge või sa ei ole kindel, kas küttesüsteem on õigesti paigaldatud.
Samuti tuleb probleem kiiresti välja selgitada juhul, kui suitsu tuleb ruumi suurel hulgal või käivitub vingugaasiandur.
Ära kasuta ahju edasi enne, kui oled veendunud, et probleem on lahendatud ja küttesüsteemi kasutamine on ohutu.
9. Ahju hooldus
Regulaarne hooldus aitab hoida ahju töökorras ja vähendab suitsu, tahma ning tuleohutusega seotud probleeme. Hoolduse vajadus sõltub sellest, kui sageli ahju kasutatakse ja milliseid küttepuid põletatakse.
Eemalda tuhka regulaarselt
Tuhka tuleb ahjust eemaldada vastavalt vajadusele. Ära lase tuhal koguneda nii palju, et see hakkaks segama õhu liikumist või puude normaalset põlemist.
Tuhka eemaldades veendu alati, et söed ja tuhk oleksid täielikult jahtunud. Kuuma tuhka ei tohi panna plastist või muusse kergesti süttivasse anumasse.
Kõige ohutum on kasutada selleks sobivat metallist anumat ning hoida seda eemal põlevatest materjalidest.
Kontrolli ahju seisukorda
Vaata regulaarselt üle ahju uks, tihendid, käepidemed ja muud nähtavad osad.
Pööra tähelepanu ka võimalikele pragudele, deformatsioonidele või muudele muutustele, mida varem ei olnud.
Kui mõni ahju osa on kahjustunud või ahi hakkab käituma tavapärasest erinevalt, ära jäta probleemi tähelepanuta.
Kontrolli suitsutoru
Suitsutoru peab olema terve ja korralikult ühendatud. Kontrolli aeg ajalt nähtavaid ühenduskohti ning vaata, kas torul ei ole märke tahma lekkimisest või ebatavalisest kuumenemisest.
Kui ühenduskohast tuleb suitsu või tahma, lõpeta ahju kasutamine ja selgita probleem välja.
Puhasta korstent ja suitsuteed
Korstnasse ja suitsutorusse koguneb kasutamise käigus tahma ning muid põlemisjääke. Neid tuleb regulaarselt eemaldada, et vähendada tahmapõlengu ja tõmbeprobleemide ohtu.
Korstna ja küttesüsteemi puhastamise sagedus peab vastama kehtivatele nõuetele ning konkreetse küttesüsteemi kasutusjuhendile.
Kui ahju kasutatakse väga sageli või märkad tavapärasest rohkem tahma, võib puhastamist olla vaja teha sagedamini.
Kasuta kuivi küttepuid
Ka hoolduse seisukohalt on oluline kasutada kuivi küttepuid. Märjad küttepuud tekitavad rohkem suitsu ja põlemisjääke ning võivad suurendada tahma kogunemist suitsuteesse ja korstnasse.
Korralikult kuivanud küttepuude kasutamine aitab hoida ahju ja suitsusüsteemi puhtamana.
Ära tee teadmata remonti
Kui ahi või suitsusüsteem vajab remonti, ei tasu hakata selle konstruktsiooni omal käel muutma, kui sa ei tea täpselt, mida teed.
Eriti ettevaatlik tuleb olla ahju, suitsutoru ja korstna ühenduste muutmisel. Sellised muudatused võivad mõjutada ahju tõmmet, põlemist ja tuleohutust.
Kui sa ei ole kindel, mida teha, küsi nõu spetsialistilt.
Hooldus aitab probleeme ennetada
Ahju hoolduse eesmärk ei ole ainult katkise asja parandamine. Regulaarne kontroll aitab märgata probleeme enne, kui need muutuvad suuremaks.
Kui ahi hakkab tavapärasest rohkem suitsema, tõmme muutub, tekib ebatavaline lõhn või mõni osa kuumeneb viisil, mida varem ei ole täheldanud, tasub probleem kohe välja selgitada.
10. Millal küsida spetsialistilt abi
Kõike ei pea ise lahendama. Kui ahju, suitsutoru või korstna juures tekib küsimus, millele sa kindlat vastust ei tea, on parem enne kasutamist nõu küsida.
Eriti oluline on seda teha siis, kui tegemist on paigalduse, korstna või tuleohutusega.
Ahju paigaldamisel
Spetsialisti abi tasub kasutada siis, kui sa ei ole kindel, kuhu ahi paigaldada, milline aluspind on sobiv või kui suured peavad olema ohutud vahekaugused.
Eriti oluline on see puitmajades ja muudes hoonetes, kus seinad, põrandad või muud konstruktsioonid sisaldavad põlevaid materjale.
Korstna ehitamisel või muutmisel
Korstna ehitus, muutmine ja ühendamine ahjuga ei ole koht, kus tasub teha oletusi.
Kui olemasoleva korstna sobivus ei ole teada, korstent soovitakse ümber ehitada või suitsutoru ühendust muuta, küsi enne tööde alustamist nõu spetsialistilt.
Kui ahi ajab korduvalt suitsu sisse
Kui ahi ajab suitsu sisse ka pärast seda, kui oled kontrollinud tavapäraseid põhjuseid, tuleb probleem välja selgitada.
Korduv suitsu sisseajamine võib viidata probleemile korstnas, suitsutorus, õhu juurdevoolus või ahju paigalduses.
Sellisel juhul ei ole mõistlik probleemi lihtsalt erinevate kütmisvõtetega katsetades lahendada.
Kui ahju või korstna juures tekib tuleohukahtlus
Kui märkad ebatavalist kuumenemist, suitsu kohas, kus seda ei tohiks olla, pragusid, kahjustusi või muud nähtavat muutust, lõpeta ahju kasutamine.
Kui olukord võib olla ohtlik või tekib tulekahjuoht, helista 112.
Kui sa ei ole kindel, kas ahi töötab õigesti
Ka kogenud kasutaja ei pea kõiki probleeme ise diagnoosima.
Kui ahi põleb tavapärasest erinevalt, tõmme muutub, suitsutoru või korsten käitub ebatavaliselt või sa lihtsalt ei ole kindel, kas kõik on korras, on mõistlik küsida nõu.
Õigeaegselt küsitud nõu võib ära hoida suurema probleemi.
Kõige olulisem põhimõte
Ahju kasutamisel ei ole vaja kõike ise katsetada.
Kui tegemist on tuleohutuse, korstna, suitsutoru või ahju paigaldusega ja sa ei ole kindel, kas lahendus on õige, küsi enne kasutamist nõu pädevalt spetsialistilt.
Hea küttesüsteem on selline, mida saab kasutada rahulikult ja kindlalt, teades, et ahi, suitsutoru, korsten ja hoone sobivad omavahel kokku.